Ülekaalulisusega seotud terviseprobleemid
Normkaal (KMI 20-25) ja hea füüsiline koormus tagab hea tervise. Tervist mõjutavad nii üle-kui ka alakaalulisus. Tervis halveneb vastavalt sellele, kui palju sa juurde võtad, ega olene nii palju sellest, kui kaua sa oled ülekaalus olnud. On oluline teada, et kui kaal pidevalt kõigub, ei ole see su kehale hea ning võib tekitada lisaks mõne muu terviseprobleemi. Ülekaalulisus suurendab 30 haiguse ja muu terviseprobleemi riski, mõned rohkem, teised vähem.

Mõned faktid:
 Igal aastal tekib umbes 10 000 inimesel Suurbritannias ja 70 000 inimesel mujal Euroopas ülekaalu tagajärjel vähktõbi. Igal aastal säästaks umbes 6800 naise ning 4000 mehe elu see, kui nad kaalus maha võtaksid.
 Ülekaalulisus on peamiselt seotud emaka, rinna, neeru, kurgu ja soolevähiga, võimalik, et ka eesnäärmevähiga.
 Liigne keharasv on ainevahetuse poolest aktiivne kude, mis suurendab vähki tekitavate hormoonide kogust.
 Ülekilod on äärmiselt tõsine Alzhaimeri tõve tekkepõhjus nii meestel kui ka naistel.
 Raskesti ülekaalulistel inimestel on suurem risk põdeda II tüüpi suhkruhaigust kui kõhnematel. 25% neist juhtudest saaks vältida, kui inimene püsiks normkaalus.
 Ainuüksi 10% lisakaal suurendab südamehaiguste riski. Rasv, mis on kogunenud peamiselt ümber kõhu, suurendab südameveresoonkonnahaiguste riski 40% võrra, see rasv on mitmete haiguste riskitegur ning kaudselt enneaegse surma põhjus.

Psühholoogilised raskused. Ülekaalulisus on seotud sotsiaalsete eelarvamuste ja diskrimineerimisega nii tööl kui ka eraelus ning loomulikult põhjustab rahulolematust oma kehaga. See võib inimese enesehinnangut kahjustada ning depressiooni ja teisi psühholoogilisi probleeme tekitada.
Hingamisteede probleemid. Ülearune kaal piirab hingamisteede funktsiooni, tehes hingamise palju raskemaks. Liigsed kilod on seotud ka suurema astmariskiga. Ligikaudu 80% inimestest, kes kannatavad uneapnoe käes(hingamise peatumine une ajal) on ülekaalus. Norskamine on ülekaalulistele inimestele tavaline, samuti väsimus, peavalu jne.
Südame-veresoonkonnahaigused (SVH). Kui kaal on 10% üle normaalkaalu, on südameveresoonkonnahaiguste risk palju suurem. Suur kaal on iseseisev faktor, mis põhjustav SVH, teised olulised tegurid on kõrge vererõhk ning kolesteroolitase ja insuliinresistentsus.
Insuliinsõltumatu diabeet. II tüüpi suhkruhaigus ja raske ülekaalulisus on omavahel tugevalt seotud. 30-50aastastel ülekaalulistel naistel on 40 korda suurem suhkruhaiguse risk, kui neil kelle kehamassiindeks on alla 22. Teine uuring näitab, et ligi 64% suhkruhaigete meeste ning 74% naiste tervis oleks säästnud see, kui nende kehamassiindeks poleks suurem, kui 25.
Hormonaalsed häired. Ülekaalu korral esinevad ka mitmed hormonaalhäired, kaasa arvatud insuliinresistentsus (diabeetiline seisund, kus keharakud vajavad suuremas koguses insuliini), suurenenud kortisoolitootmise ja kasvuhormoonide tekke vähenemise. Meestel võib langeda testosteroonitase ja naistel langeda progesterooni ja tõusta testosteroonitase.
Hüpertensioon ehk kõrge vererõhk. Ülekaaluliste inimestel on kolmekordselt suurem vererõhutõusu oht, kui normaalkaalus inimestel, mis on ühtlasi ka üks südamehaiguste riski põhjustaja.
Düslipideemia. Ülekaalulistel on seostatud HDL-hea kolesterooli taseme languse ning LDL ja triglütseriidide hulga suurenemisega, selline verepilt on südamehaiguste üks põhjus.
Sapipõiehaigused. Liigsed kilod soodustavad sapipõievähki ning ka sapikivide teket. Isegi juba väike ülekaal võib sapikive põhjustada.
Vähktõbi. Ülekaalulistel on suurem risk haigestuda soole-,sapipõie.,pankrease- ,maksa-ja neeruvähki. Ühe uuringu vältel, kus jälgiti 750 000 inimese elu 12 aasta jooksul, jõuti järeldusele, et ülekaaluliste meeste seas oli suremus vähki 33% suurem kui normkaalus meeste hulgas ja ülekaaluliste naiste seas 55% suurem kui normkaalus naiste hulgas.
Alaseljavalud. On väga tüüpiline, et ülekaalulisus vaevab nii liigeseid kui ka lihaseid. Peamiselt kannatajad on selja alaosa ja puusad. Alaseljavalud suurenevad koos kaalutõusuga.
Artriit ja podagra. Osteartriidi sümptomid- eriti põlvede piirkonnas tüsenedes tavaliselt süvenevad. Kuigi liigse rasva tarbimine ja muutused ainevahetuses on liigesepõletiku peamised tekitajad, on liigne kaal ka üks mehaanilistest põhjustest. Podagra on üks artriidi vorm, mille risk kasvab kaalutõusuga.
Rinnavähk. Eriti kõhupiirkonnale kogunenud rasv soodustab menopausijärgset rinnavähki ja samuti on see probleemiks ka enne seda.
Polütsüstilised munasarjad. Ülekaal võib põhjustada korduvaid munasarjatsüste. Munasarjatsüstid vähendavad rasestumisvõimalust 20% võrra. Salenemine võib aga olukorda tunduval parandada.
Hormoonidest sõltuvad kasvajad. Rinna-, munasarja-, emaka- ja emakakaelavähki haigestumise risk. Riski suuruse kohta annavad uuringud erinevaid andmeid.
Eesnäärmevähk. On leitud tõendeid, et ülekaalulistel meestel on suurem oht surra eesnäärmevähki, kui normkaalulistel.